Tuna 2/2014 97 DOKUMENT JA KOMMENTAAR 2013. aastal suvel korraldatud hipi-teema- lise näitusega 1 seoses kerkis üles küsimus sedalaadi materjalide leidumisest Rahvusar- hiivi materjalide seas. Tuna 2013. aasta 3. numbris ütleb Valdur Ohmann täiesti õigus- tatult, et mitteformaalsete liikumiste kohta midagi leida on küllaltki vähetõenäoline, ent toob siiski välja ühe säilinud kirja, milles hipi- sid puudutatakse seoses alaealiste kuritege- vuse ennetamisega. 2 Tegelikult on „hipiprob- leemi lõplikule lahendamisele” pühendatud terve – tõsi küll, üsna õhuke – säilik, milles teema kajastub isegi arhivaali pealkirjas:           „”. 3 Säiliku sisuks on kaks märgukirja EKP KK ideoloogiasekretärile Vaino Väljasele, mis mõlemad (nagu ka Ohmanni publitseeritud dokument) kannavad ELKNÜ esimese sek- retäri Aare Purga allkirja. Esimene neist on pärit 23. juulist 1971 ja annab alustuseks teada, et „Viimasel ajal on nii ELKNÜ KK kui ka mitmed komsomoli linna- ja rajoonikomiteed võtnud vastu kõik vajalikud meetmed, et mitte anda võimalust koguneda ja saata korda ühiskonnavastaseid tegusid teatud teismelistel, kes imiteerivad oma välimuse ja käitumisega „hipisid””. Edasi kirjeldatakse paari hipide kogunemist sama aasta jaanipäeva paiku, tundes muret seda- laadi tendentside leviku ning kohalike või- Veel kord hipidest ja komsomolist ning mõningatest katsetest piirata roiskuva Lääne mõju Nõukogude noorsoo seas Atko Remmel 1 Nõukogude lillelapsed. 70ndate psühhedeelne underground. Eesti Rahva Muuseum, 16. märts – 4. september 2013, kuraatorid Kiwa ja Terje Toomistu. 2 V. Ohmann. Eesti hipiliikumine komsomoli fookuses. – Tuna 2013, nr. 3. 3 ERAF, f. 31, n. 114, s. 46. muorganite ja ideoloogiatöötajate ükskõikse suhtumise pärast. Samuti kurdetakse, et „tea- tud juhtudel saab see osa noorsoost justkui ametliku toetuse osaliseks”, mille all ilmselt peetakse silmas neid juhtumeid, kui „ei ole pööratud piisavat tähelepanu biitansamblite koosseisus Eesti Televisiooni esinema kutsu- tud noorukite välimusele. Vahetevahel võib televiisoriekraanidel näha noori, kes oma väl- janägemisel ei erine millegi poolest Londoni „hipidest”.” Komsomolisekretäri ärrituseks on „sellise sündsusetu väljanägemisega ka restorani Gloria orkestri solist” ... Kiri lõpeb žanrile kohustusliku üleskutsega „suuren- dada, parandada, aktiviseerida”. On küllaltki tõenäoline, et kirja alguses viidatud „vajalikud meetmed” ei väljendanud mitte ELKNÜ kui organisatsiooni ideoloogi- list huvi hipide väljarookimiseks Nõukogude ühiskonnast, vaid tegu oli pigem Purga isikliku häiritusega, mida ta jagas oma alluvatega, kes nende signaalide alusel teatud aktiivsust üles näitasid. Sellele viitavad mitmed asjaolud: nii Ohmanni leitud kui ka ülalmärgitud kaks dokumenti ei ole mitte vastused ülalt tulnud järelepärimisele, vaid omaalgatuslikult koos- tatud informatsioonid; märgukirjas viidatud üldine ükskõiksus; üsnagi personaalne mär- kus Gloria restorani orkestri solisti kohta ning viimaks ka samast aastast pärinev Kultuurha-