Mäetagused 11 1999 Meie esivanemate rahvatarkus ja maailmapilt: mida keel mäletab? Urmas Sutrop Ajakirja "Vikerkaar" evolutsiooniteooriatele pühendatud erinumbris küsisin artiklis evo- lutsioonilisest psühholoogiast, kas meie teadvus on pärit kiviajast. Selle loo järeldusi oli, et suur osa meie teadvusest ning ainult kaduvväike osa tänapäeva kultuurist pärineb kiviajast. Näitasin, et tänapäevaste uurimismeetoditega on võimalik rekonstrueerida meie küttidest-korilastest esivanemate käitumist ja teisalt rekonstrueerida keskkonda, kus nad elasid (Sutrop 1999). Käesolevas loos vaatame, mida keel mäletab ja kuidas selle abil on võimalik rekonstrueerida meie esivanemate rahvatarkust ja maailmapilti. Maailmapildi all ei mõista ma mingit filosoofilist terminit, ega ka paleoastronoomiast pärit definitsiooni, mille järgi maailmapilt on see, mis meile parajasti taevast paistab, s.t tähtede asendit meie ajastul. Maailmapilt on siin argimõiste, mis väljendab meie või meie esivanemate arusaama maailmast, asjade ja nähtuste vahelistest seostest jne. Maailmapilt juhib kõige üldisemalt inimeste elu ja käitumist. Maailmapildis on lihtsamaid ja keerukamaid osi. Maailmapilti võib jagada inimese tegevusvaldkondade järgi osadeks. Maailmapilti kuuluvad suheted teiste inimeste ja loo- dusega, siin- ja teispoolsus, maailma ruumilisus ja terviklikkus. Me saame maailmapilti jagada ka asiseks ja mentaalseks. Mentaalne maailmapilt ongi kõige huvitavam, aga ka kõige raskemini tabatav. Mentaalsesse maailmapilti kuuluvad niisugused mõisted nagu ise, hing, vaim, meel, jumal jt. Rahva maailmapildi aluseks on rahvatarkus. Rahvatarkus struktureerib maailma ja sellele vastava maailmapildi. Rahvatarkust kasutan eestikeelse vastena ingliskeelsetele terminitele folk model, folk theory või ka naive model, naive theory. Rahvatarkuse põlvest põlve edasiandmisel on kõige olulisem keel. Muutuvad aga mõlemad, nii maa- ilmapilt kui keel. Järgnevas püüan näidata, et keel mäletab vana rahvatarkust ja sellele vastavat maailmapilti, ilma et keele kandjad, s.t meie ise seda märkaksimegi. Keele mälu uurib keelepsühholoogia. Rahvapsühholoogia (vahel ka etnopsühholoo- giaks kutsutud) uurib rahvuslikku iseloomu (vt Tulviste 1998). Muistset rahvatarkust ning sellele vastavat maailmapilti saame uurida, kui me arvestame nii keelepsühho- loogiat (keelemälu) kui rahvapsühholoogiat. Selliseid uurimusi on meil veel vähe. Kuna ei ole harjutud sel teemal diskuteerima, siis vahel ei pane uurijad varemtehtut tähelegi. Käesoleva kirjutise esimeses osas vaatlen sissejuhatavalt mõningaid lihtsamaid maa- ilmapildi avaldumise juhte eesti keeles ning töö teises osas analüüsin meie esivanemate mentaalse maailmapildi olulisi mõisteid nagu hing, vaim ja meel. Samuti osutan vajadu- sele edaspidi keelematerjali analüüsil eristada võõrmõjud ning seejärel tuua välja meie esivanemate (mentaalse) maailmapildi erinevad kihistused. Vastasel korral võime sünk- roonse keelematerjali analüüsi põhjal teha valesid järeldusi. www.folklore.ee/tagused/nr11/keel.htm Pages in printed version 113-119. 1/5