https://doi.org/10.7592/MT2023.87.intensiivsussuhted Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana Allan Vurma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor allan.vurma@eamt.ee Tuuri Dede Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant tuurielo@gmail.com Veeda Kala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant veeda.kala@eamt.ee Einar Meister Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia laboratooriumi vanemteadur einar.meister@taltech.ee Lya Meister Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia laboratooriumi teadur lya.meister@taltech.ee Marju Raju Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna teadur marju.raju@eamt.ee Jaan Ross Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse emeriitprofessor jaan.ross@gmail.com Teesid: Klassikalisel laulmisel on tihti probleemiks lauldava teksti arusaadavus. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on kontrollida hüpoteese, et (1) võrreldes tavali- se kõnelemisega kalduvad ooperlikult valjul laulmisel helitud klusiilid intensii- vistuma proportsionaalselt vähem kui vokaalid, mistõttu klusiilide tuvastamine muutub raskemaks, ja et (2) klusiili intensiivsem hääldamine laulmisel parandab selle tuvastatavust. Viie professionaalse laulja poolt esitatud romantilise perioo- di itaaliakeelsete ooperiaariate esituste analüüsimisel selgus, et võrreldes aaria teksti lugemisega olid lauldud vokaalid keskmiselt 14,2 dB, kuid /k/, /p/ ja /t/ vaid 7,1 dB intensiivsemad. Kuuekümne osalejaga tajukatses parandas intensiivsem klusiilide hääldamine nende äratundmist üldiselt vaid siis, kui stiimulid esitati reverbereeruva akustikaga ruumis ja/või koos saate- ning ansamblipartnerite produtseeritud helisid imiteeriva roosa müraga. Juhusest kõrgem klusiili tuvasta- tavus võis teatud juhtudel säilida ka siis, kui selle eksplosiooniosa asendas vaikus. https://www.folklore.ee/tagused/nr87/intensiivsussuhted.pdf