Kuidas kaevandajad maastikku modelleerivad Veiko Karu Energia- ja geotehnika doktorant Tallinna Tehnikaülikool, mäeinstituut veiko.karu@ttu.ee Sissejuhatus Majanduse vajadus maapõueressursside järgi tingib maavarade kaevandamise, mis muudab keskkonda, maapõue ja maastikku. Maapõueressursside kasutamiseks peavad kaevandajad näitama ja tõestama kasutatava kaevandamistehnoloogia keskkonnasõbralikkust ning andma kohalikule elanikkonnale visiooni, milliseks muutub maastik peale ressursi ammendumist kaeveväljal. Maavarade (põlevkivi ja ehitusmaavarade) kaevandamise arengukavade koostamisel on tekkinud probleeme nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Põhjuseid on mitmeid: näiteks loodusvarade – maavarade, vee, maa ja metsa kasutamise kavandamisel ei ole kõiki osapooli rahuldavat metoodikat, kriteeriume, vahendeid ega ka oskusi. On vaja paremaid lahendusi. Paremate planeeringutulemuste saavutamiseks, mis arvestaksid kõiki osapooli, on otstarbekas kasutada geoloogilis-mäenduslikke modelleerimismeetodeid, sest, nagu näitab kogemus, traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna piisavalt üksikasjalikke tulemusi. Ohtlike olukordade prognoosimine mudelite abil, võrreldes nende tagajärgede likvideerimisega, on majanduslikult kasulikum. Kaevandusalade planeeringute teostamine mäendusliku tarkvara abil võimaldab hinnata juba projekteerimise käigus ohtlikke olukordi ja kõrvaldada need puudused insenerlike võtetega. Lisaks saab seeläbi informatsiooni keskkonnamõjudest ning on võimalik vastu võtta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid. Metoodika Geoloogilis-mäenduslikke tarkvarasid on nii vabavaralisi kui tasulisi (Gemcom Surpac- Minex, Mincom, Discover, EduMine, Datamine jt). Kuna tarkvarapakette on palju erinevaid, siis tekib projektide ühildumisega probleeme, sest eri asutused kasutavad erinevaid tarkvarasüsteeme. Koostööd arendades tekib raskusi andmemassiivide ühendamisel ja siirdel. Selline olukord tõstatab majandusliku probleemi – projekteerijatel peab olema palju erinevaid tarkvarasid, et koostöö sujuks. Lisaks tarkvarale on vaja mäenduslikuks modelleerimiseks erinevaid andmeid. Tähtsaimad on geoloogiliste kihistuste lamamid ja nende paksused, millele lisanduvad maavarade kvaliteedi näitajad (kütteväärtus, tugevus jt). Selleks on TTÜ mäeinstituudi mäendustingimuste laboris (http://mi.ttu.ee/maelabor) kasutusel kivimite erinevate omaduste määramiseks seadmed (Schmidti haamer, punktkoormustester jt). Mõõdistamiskohtade kaardistamises ning täpse asukoha määramiseks on kasutusel elektrontahhümeeter. Kasutades eelnevaid andmeid on välja töötatud meetod ja arvutiprogramm [Karu 2005] põlevkivimaardla altkaevandatud ala hindamiseks ja mäetööde mõjuala kirjeldamiseks. See võimaldab hinnata maa olukorda ning neid riske arvestades kavandada maakasutust ja ehitustegevust. Geoloogilist andmestikku, mäetööde plaani ja mäetöödest mõjutatud ala hoidetsoonide arvutusjuhendit kasutades saab arvutada mäetööde mõjuala liigid: