59 Metsanduslikud uurimused XXXVII Puistu loodusväärtuse inventeerimine Henn Korjus Korjus H. 2002. Inventorying natural values in forest stands. – Metsandus- likud uurimused XXXVII, 59–71. ISSN 1406-9954. Abstract. The method used in the Estonian Forest Conservation Area Net- work (EFCAN) project for inventorying natural values (INV) was analyzed in order to explore its efficiency. The method has been extensively used for creating the EFCAN and describing the naturalness of forest stands and key habitats on the existing nature conservation areas and potential new conservation areas. For the purposes of comparison with commercial for- ests, another data set from INV in forests at Järvselja was used. The method is suitable for INV; however, it is dependent on forest site types. It works well in almost all fertile forest site types and relatively well in poor paludified and peatland forests. The method seems to not work in alvar and boreal heath forests and the Vaccinium vitis-idaea forest site type. The study showed that the method is virtually useless in distinguishing between potential key habitats and “real” key habitats as well as between recovering forests and commercial forests with (potential) key habitats. Key words: forest conservation, forest inventory, natural values, key habitat Author’s address: Department of Forest Management, Estonian Agri- cultural University, Kreutzwaldi 5, 51014 Tartu, Estonia Sissejuhatus Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tehakse järjest suuremaid jõupingutusi nii Eestis kui ka kogu maailmas, seda ka ökosüsteemide ja elupaikade kaitse tasemel. Metsade majandamine mõjutab bioloogilist mitmekesisust oluliselt. Metsade bio- loogilise mitmekesisuse vähenemist iseloomustavad nii metsade kogupindala vähe- nemine (s.o metsamaade muutmine põllumaadeks, asulateks, teedeks jne) kui ka mitmekesisuse komponentide vähenemine metsas (nn degradeerumine). Metsade bioloogiline mitmekesisus väheneb väga erinevatel põhjustel. Olulisel kohal on ühe- taoliste ja ühevanuseliste metsakultuuride rajamine ja majandamine, ülemäärane puidukasutus, puurinde fragmenteerumine ja kadumine, samuti ka bioloogiliselt vanade, suuremõõtmeliste, surnud puude arvu ja lamapuidu koguse vähenemine metsas (Puumalainen, 2001). Arutelud bioloogilise mitmekesisuse üle on viinud järel- duseni, et metsade majandamine peab osaliselt imiteerima tingimusi, milles liigid on välja kujunenud (nt Fries et al., 1997; Angelstam, 1998; Björse, Bradshaw, 1998; Angelstam et al., 2001). Klassikaline metsade kasutamine viib paratamatult nii metsade tüpoloogilise kui ka liigilise koosseisu vaesumisele. Metsade majandamise käigus on looduslikule metsale iseloomuliku heterogeensuse (häilude, puistu vanuselise struktuuri, suletud võrastiku jm) säilitamine tülikas ja keeruline ülesanne (Kohm, Franklin, 1997). Bio- loogilise mitmekesisuse kaitse kavandamisel on oluline, kas me soovime säilitada olemasolevat seisundit (nn seisundi kaitse), taastada varasemat olukorda (suunata