55 Fiktsioon ja tõde, kujutis ja vale Film, ruum ja narratiiv: “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” ning “Viini postmark” Eva Näripea Artikkel vaatleb jutustuse esitusviise, täpsemalt iseloomulike aegruumide loomist mängufilmides, lähenedes sellele pea lõputuid variatsioone sisaldavale proble- maatikale kahe juhtumi analüüsi kaudu: käsitletakse filme “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” (1966) ja “Viini postmark” (1967). Tegevustiku geograafilisele ja ajalisele lähedusele vaatamata esindavad need filmid kaht võrdlemisi erinevat ruumi ja narratiivi sidumise võimalust, millest esimene tugineb põhiliselt kaameratööle ja montaaile, teine aga dekoratsioonide ehitatud keskkonnale. Film loob oma tunnusliku kronotoobi Mih- hail Bahtini mõistes, 1 mis markeerib jutus- tatava loo ajalis-ruumilise karkassi (tegevu- se aeg ja koht), määratleb tegevusi ja suh- teid, vahendades mitmesuguseid üldisemaid sõnumeid ning väärtushinnanguid. Selle kõr- val, mida kujutatakse, peab silmas pidama ka viisi, kuidas seda tehakse. Filmikunsti käsutuses on mitmekesine seadmestik, apa- raat, millega luuakse kahemõõtmelisel ekraa- nil kolmemõõtmeline maailm, tihendades ning laiendades ruumi ja aega 2 , ning mis manipuleerib nii filmi vormiliste kui ka si- Vt. nt. M. Bahtin, Aja ning kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. M. Bahtin, Valitud töid. Koost. P. Torop. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk. 44184. J. Hopkins, A Mapping of Cinematic Places: Icons, Ideology, and the Power of (Mis)represent- ation. Place, Power, Situation, and Spectacle: A Geography of Film. Eds. S. S. Aitken, L. E. Zonn. Lanham, London: Rowman & Littlefield, 1994, lk. 47. Vt. ka M. Bahtin, Aja ning kronotoobi vormid romaanis, lk. 44. ! Üks 1970.1980. aastate juhtivaid filmiteaduse viiteraamistikke oli aparaadi teooria (ingl. appa- ratus theory), mis võrsus semiootikast ja psühho- analüüsist, põhinedes esmajoones Jacques Lacani ja Louis Althusseri ideedel. Aparaadi teooria järgi hõlmab seadmestik lisaks kujutisi tekitavaile mee- todeile ja tehnikaile ka kõikvõimalikke sotsiaalseid tegureid, reprodutseerimis- ja levireþiime, kohti, kus need on kättesaadavad, ning meediaid, mis neid eetrisse annavad ja levitavad (J. Aumont, The Image. Trans. C. Pajackowska. London: British Film Institute, 1997, lk. 99). Teedrajavaid kirjutisi oli Jean-Louis Baudry essee Effets idéologiques produits par lappareil de base 1970. aastast (ingl. J.-L. Baudry, Ideological Effects of the Basic Cine- matic Apparatus. Film Quarterly 1974/75, Vol. 27, lk. 3947); samuti Jean-Pierre Oudarti 1969. aastal ilmunud La suture (ingl. J.-P. Oudart, Cinema and Suture. Screen 19771978, Vol. 18 (4), lk. 3547). Põhitekstide hulka kuuluvad nt. ka J.-L. Comolli, Technique et idéologie. Caméra, perspective, profon- deur de champ. Cahiers du cinéma 1971, nr. 229 1972, nr. 241; J.-L. Baudry, Leffet-cinéma. Paris: Albatros, 1978. Vt. ka Narrative, Apparatus, Ideology: A Film Theory Reader. Ed. P. Rosen. New York: Columbia University Press, 1986. " Vt. nt. D. Bordwell, K. Thompson, Film Art: An Introduction. Seventh Edition. New York: McGraw- Hill, 2004, lk. 175jj; J. Gibbs, D. Pye, Introduction. Style and Meaning: Studies in the Detailed Analysis of Film. Eds. J. Gibbs, D. Pye. Manchester, New York: Manchester University Press, 2005, lk. 10. suliste aspektidega. See on kogum efektiiv- seid tehnikaid ja meetodeid 3 , mis mõjutavad olulisel määral filmiteksti kui terviku tähen- dusmustreid. Kõrvuti narratiiviga moodus- tavad kaameratöö, montaaþ, misanstseeni erinevad elemendid ja heli vormisüsteemi, mis on vältimatult sõnumit loov tegur 4 ,