98 Ramism ja metafüüsika Academia Gustavianas Meelis Friedenthal Tartus 1632. aastal avatud Academia Gustaviana statuudid sätestavad, et „filo- soofiaprofessorid esitagu noortele oma distsipliine selgelt ja arusaadavalt ilma igasuguste hämarate skolastiliste targutusteta ning metafüüsiliste spekulatsioo- nideta, veiderdamise ja peenutsemiseta, pidades aine käsitlemisel täpselt kinni sokraatilisest ehk Ramuse korrast ja meetodist ning kaldumata kunagi läbimõtle- matult kõrvale asjadest endist.” 1 Ka mujalt Academia Gustaviana konstitutsioo- nidest võime mitmes kohas leida märkusi ramismi kohta ja metafüüsika vastu. Nii loeme, et esimene matemaatikaprofessor peaks toetuma Ramuse aritmeetikale ja geomeetriale, retoorikaprofessor õpetama Ramuse kirja pandud retoorikareeg- leid ja loogikaprofessor peaks lugema Ramuse loogikat. Kes oli see nimetatud Petrus Ramus ning millisel moel tema ideed mõjutasid Tartus avatud akadeemiat ning miks ei võinud Academia Gustavianas õpetada metafüüsikat? 2 Petrus Ramus Petrus Ramus (1515‒1572) oli prantsuse päritolu reformeeritud kirikusse kuuluv haridusfilosoof, kes eelkõige keskendus küsimusele, kuidas muuta õpilastele teadmiste omandamine hõlpsamaks. Ta kirjutas poleemiliselt ja väga erinevatel teemadel, redigeerides pidevalt ka oma avaldatud teoseid. Ramuse retseptsioon oli juba tema eluajal kahetine: ta leidis palju innukaid järgijaid ning sama palju innukaid ja vihaseid kriitikuid. Biograafid ei jäta üldjuhul mainimata tema riiakat ja tülitsemisvalmis iseloomu, millest annab ilmekalt tunnistust kogu tema kar- jäär: kohe kui ta alustas oma õpetlaseteed Pariisis, sattus ta seal mitmesugustesse 1 Juhan Vasar (toim). Tartu Ülikooli ajaloo allikaid. Quellen zur Geschichte der Universität Tartu (Dorpat). I, Academia Gustaviana: a) Urkunden und Dokumente. Tartu: Tartu Ülikool, 1932, lk 60; Marju Lepajõe, Ivo Volt, Kristi Viiding (toim). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Constitutiones Academiae Dorpatensis (Academia Gustaviana). 2., parandatud ja täiendatud välja- anne. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 145–146. 2 Ramismi kohta Tartus vt ka: Matti Antero Sainio. Ramismen vid universitet i Dorpat. (Studia Historica Jyväskyläensia; I.) Jyväskylä, 1962, p. 250–274. Sainio keskendub eelkõige Michael Savoniuse elule ja tegevusele Tartus; ülevaatlikult ramismi kohta Tartus vt: Rein Ruutsoo, Tõnu Luik. Humanitaarteadused. Filosoofia. Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982. I köide, 1632–1798. Toim Helmut Piirimäe. Tallinn: Valgus, 1982, lk 181–189.