Tiit Remm 1 "Alguse" ja "lõpu" kui linna kirjeldamise vahendite kuulumisest linna juurde Tiit Remm KтsТtlОНОs lТnna, lОТaЛ sagОlТ тramтrkТmТst sОllО algus ja/võТ lõpp, sОНa nТТ tavaarusaamades, kirjanduses-filmis kui ka linnauurimustes. Kuigi algus olОks justkuТ juЛa asОt lОТНnuН, lõpp aga mТttО, on nОnНО kaСО vaСОl sТТskТ tОatav loogТlТnО sümmООtrТa. LТnna (PОtОrЛurТ) kтsТtlusОs on LotmanТl (ja UspОnskТl) algus ja lõpp tihedalt seotud tekstualiseeriva raami funktsiooniga. Kirjeldamine alguse ja lõpu kaudu annab linnale narratiivse olemuse ning seob linna ja selle kТrjОlНusО (ОnОsО)õТgustuslТku tОgОvusОga — mТНa võТЛ ТsОтranТs kujukalt tтСОlНaНa nt SТllamтО lТnna ОrТnОvatОs kтsТtlustОs. Alguse ja lõpu kontsОptsТoonТН sОovaН aja, ruumТ ja moraalТ valНkonНТ. KõТgТ kolmО koСalolu ОТ lasО lТnna algust ja lõppu taandada lihtsale lineaarsele ajaloolis-ennustuslikule narratiivile, vaid tingib semiootilisi mehhanisme alguse ja lõpuga toimetulekuks — kohalolu markeerimiseks võТ vтlТstamТsОks. AlgusО ja lõpu kontsОptsТoonТН on tavaarusaamaНО ja kunstТlТstО tОkstТНО kõrval olulТsОН ka tОorООtТlТstОs lТnnauurТmustОs. OsutuЛ, Оt lТnna algus ja lõpp on kahekordselt modelleerivad vahendid: linna kui kultuuri moНОllООrТmТsО vaСОnНТ moНОllООrТmТsО vaСОnНТН nТng nТТ vтljОnНatuna topОlt ТНОoloogТlТsОН ja Тlma ТsОsОТsva ОksТstОntsТta. AlgusО ja lõpu kТrjОlНusОs ОsТtatav ТsОloomustus ОТ osuta üksnОs lТnna olОmusОlО, vaТН ka kultuurile, mida linna kaudu kirjeldatakse. Märksõnad: linn, algus ja lõpp, aОg ja ruum, SТllamтО, Tartu LТnna võТЛ kТrjОlНaНa nТng pТТrТtlОНa vтga ОrТnОvalt. оks sОllТnО võТmalus on lТnna kтsТtlОmТnО narratТТvТna. SОllТnО ―loostamТnО‖ võТks automaatsОlt sОostuНa ajaloo valНkonnaga, Оnt sОО võТЛ ka linna ajaloo uurimisest ja jutustamisest laiem olla. Loostava lтСОnОmТsО üСОks ОrТpтraks on lТnna tОrvТklТkkusО ОsТtamТnО. KuТ nтТtОks lТnna majanНuslТk, НОmograaПТlТnО, ПüüsТlТnО vms kтsТtlus