TEESID: Artikli eesmärk on arutleda transmeedia protsesside üle hiiu- pärimuse näitel, kasutades eeskätt folkloristika ja meediauurimise mee- todeid. Hiiupärimus ja eriti eepos “Kalevipoeg” kui rahvuslik tüvitekst on ajendanud eri meediavormides liikuvaid tekste. Hiiutekstid osalevad tänapäevani rahvalikus ja rahvuslikus kultuuriruumis, nad on kandnud eesti identiteeti, olnud olulisel kohal konkreetse paikkonna kohaliku identiteedi loojana – see peegeldub kodumaisele publikule suunatud trükistes, reklaamides ja esemetes. Kujundina on hiiud suunatud ka väljapoole rahvuslikku ruumi. Lähemalt iseloomustatakse Kalevipoja ja Suure Tõlluga seonduvate lugude peegeldumist meedia eri vormides ning nüüdismeedia kultuuritundmist. MÄRKSÕNAD: folkloor meedias, hiiupärimus, Kalevipoeg, reklaamid, transmeedia-narratiiv, ristmeedia, Suur Tõll Folkloorsete tegelaste ja motiivide kandumine meediasse ja levimine selle eri vormides on üldtuntud nähtus. Ent kuidas seda protsessi või selle üksikuid seikasid kirjeldada? Pärast esmaseid katsetusi folkloorsete meetoditega otsustasime kombineerida neid meediauuringute ja transmeedia-narratiivi uurimise võimalustega, et kompleksselt iseloomustada folkloorsete karakte- rite kulgemist enne ja pärast meediasse sattumist ning paralleelselt sellega. Termini transmeedia-narratiiv (ingl k transmedia storytelling) sõnastas ühena esimestest Henry Jenkins, iseloomustades seda kui jutumaailma TRANSMEEDIA-PROTSESSID HIIUNARRATIIVIDE NÄITEL 1 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov 1 Artikkel põhineb ISFNRi 16. kongressi internetifolkloori sektsioonis Vilniu- ses 25. juunil 2013 esitatud ettekandel “Giant lore: further thoughts on transmedial narratives” ja 57. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil “Transmeedialised siirded” Tartus 17. detsembril peetud ettekandel “Transmeedialised hiiunarratiivid”. https://doi.org/10.7592/PS/29.koiva_kuperjanov