1. MAJANdUS KUI KULTUUR KUI MAJANdUS Indrek Ibrus Eesti on digiriik. Aga mida see päriselt tähendab? Me ei ole digiajastu lapsevanematena kuigi head, oleme laste neti- kasutuse riskide suhtes üsna informeerimata ja hoolima- tud, tõendavad uuringud. Ja kuigi meil on ettevõtteid, mis rahvusvahelistel turgudel silma torkavad, ei kannata meie erasektori digiteeritus võrdlust arenenud maailmaga. Mis meil on, on digitaalne riigihaldus. Meie üldine e-valitse- mise taristu on jätkuvalt eriline ja eesrindlik. Ja neil loor- beritel oleme üldiselt ikka entusiastlikud. Erinevalt muust läänest ei ole meil maad võtnud digiskeptsism – düstoopiad ei domineeri. Kuigi seda entusiasmi võib vaadelda ka kergelt lapsi- kuna, rajaneb sellel üsna süsteemne ja ratsionaalne ees- märgistatus. Esiteks, otsida aina uusi eluvaldkondi ja viise, kuidas digiteerimisega riigi toimimist lihtsustada. Ja tei- seks, kuidas panna me e-teenuste taristu riigile lisa teenima (näiteks e-residentsuse teenuste paketi kaudu). Kokku- võttes on aga e-valitsemise arendustel olnud senimaani kaks eesmärki: rahaline kokkuhoid ja tulu. Neist eesmärkidest on kantud ka enamik praegusi polii- tikainstrumente. Teadlasi suunatakse majandus- ja kom- munikatsiooniministeeriumi (MKM) egiidi all tegema rakendusuuringuid nii riigi kulude kokkuhoiuks kui ka