Mäetagused 33 Mäetagused 33 Mäetagused 33 Mäetagused 33 Mäetagused 33 67 Teesid: Peruu inkade riigi poliitiline korraldus kujutas endast aastatel 1438– 1532 kõrge tsentraliseeritusastme ja tugeva keskvõimuga impeeriumi. See oli kogukondlikke joontega varajane klassiühiskond, kus riigivõimu sekkumine ühiskonnaellu oli tugev, külakogukond oli rakendatud riigivõimu teenistusse, horisontaalne mobiilsus oli kontrolli all ja vertikaalne mobiilsus olematu. See- ga oli tegemist nn varatotalitaarse riigiga. Mehhiko asteekide riigi poliitiline korraldus kujutas endast aastatel 1427– 1519 nõrgalt tsentraliseeritud keskvõimuga konföderatsiooni, mille puhul kol- mikliidu tuumikala kasutas alistatud territooriume majandusliku tagamaa- na. See oli tugevate kogukondlike joontega varajane klassiühiskond, kus rii- givõimu sekkumine ühiskonnaellu oli väike, leidus vähe võimalusi horison- taalseks mobiilsuseks, kuid oli täiesti võimalik vertikaalne mobiilsus. Seega oli tegemist riigiga, kus oli säilinud rohkesti sõjalise demokraatia tunnuseid. Märksõnad: asteegid, impeerium, inkad, konföderatsioon, Mehhiko, Peruu, sõjaline demokraatia, varatotalitaarne riik 1. Sissejuhatus Käesolevas artiklis võetakse vaatluse alla Peruu inkade riigi ja Mehhiko as- teekide riigi poliitiline korraldus ning ühiskonna struktuur nende riikide vii- masel, ekspansionistlikul perioodil. Inkade ja asteekide materjal on esitatud mõnevõrra erinevalt. See on tingitud nende poliitilise ajaloo erinevusest. Kui inkade riigi puhul on nii kujunemisjärgus kui ka hilisperioodil tegemist ühe ja sama laieneva riikliku struktuuriga ketšua hõimuliidu ülemkihi – inkade – juhtimisel, siis asteekide puhul leidis riiklikus struktuuris aset oluline muu- tus – iseseisvad asteekide linnriigid sõlmisid kolmikliidu, mis asus teostama ekspansioonipoliitikat. Sotsiaalset stratigraafiat ja riigi ekspansiooni kulge- mise iseärasusi kirjeldatakse allpool sarnaselt. Järeldused esitatakse mater- Inkade ja asteekide riikliku ning ühiskondliku korralduse võrdlusjooni 1 Tarmo Kulmar http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr33/kulmar.pdf