Mäetagused 6 1998 Sauadega jumalus - problemaatiline kuju Mochika usundis. Tarmo Kulmar Mochica kultuur on Peruu Kolumbuse-eelsete tsivilisatsioonide seas üks vanemaid ja problee- miderikkamaid. Tema tuumikala asus põhjarannikul Moche jõe orus, mitte väga kaugel tänapäeva Trujillo linnast. Nagu see on tavaline Peruu rannikuriba kõrgkultuuride puhul, elasid ka motshikad vaid mõnes oaasis, mis olid tekkinud rannikujõgede orgudesse. Neid oaase lahutas üksteisest mitmekümne kilomeetri laiune elutu kõrbevööde. Samal ajal võimaldavad orud, mida jõed reeglipäraselt üle ujutavad, oma elanikele rikkalikku saaki, ka meri on oma andide poolest siin üks heldemaid kogu maailmas. Esimesed mälestusmärgid motshikate kultuurist avastati Peruu rahvusliku arheoloogiateaduse ühe rajaja, saksa arheoloogi Max Uhle poolt 1900. aastal. Tookord, mil Peruu vanim tsivilisatsioon, Chavín, oli veel avastamata, postuleeris Uhle nn immigratsionistliku teooria, mille järgi on Peruu tsivilisatsioonid, nende seas ka Mochica, saanud oma algmõjustused Meso-Ameerikast. Pärast Julio Tello avastusi 1919. a pääses maksvusele juba autohtonistlik Peruu tsivilisatsiooni tekketeooria. Mochica kultuurgi võrsus piirkonnas, mis oli varem kuulunud Chavíni mõjusfääri. Võõrmõjusid on motshikate puhul otsitud hiljemgi, sest rikkalik inimkujuline keraamika näitab, et motshikate inim- kujutiste tüübis leidub nii mongoliidseid kui ka negroidseid jooni. Horkheimer pooldab näiteks migratsioonilainet, mis peaks olema saabunud Melaneesia kaudu Ida-Aasiast. Siiski on ülekaalus antropoloogiline tüüp, mis sellise arvamuse kahtluse alla seab (Busto s. a,: 143). Motshikad kõnelesid yunga-indiaanlaste keelt, mille esimese grammatika koostas juba 1644. a Fernando de la Carrex. Tänapäeval Peruus käibiva arheoloogilise periodiseeringu järgi kuulub Mochica kultuur nn vara- jasse vaheperioodi ehk klassikaliste kõrgkultuuride perioodi (200 pKr - 700 pKr). Mochica kultuuri algus paigutatakse viimaste arheoloogiliste andmete alusel küll mõnevõrra varasemasse aega, juba II sajandisse eKr; kultuuri lõpp on samuti nihutatud umbes 800. aastani. Mochica kultuuri tekkimisel ei saa alahinnata Peruu vanima tsivilisatsiooni, Chavíni mõjusid. Tege- mist oli arenenud klassiühiskonnaga, mis jagunes ülikkonnaks, maaharijaiks ja orjadeks. Motshi- katel oli arenenud põlluharimine, kalastus, käsitöö, kaubandus, meresõit ja metallurgia. Kultuuri kõrgaeg I aastatuhande keskpaigast alates on seotud sõjalise ekspansiooniga. Eriti tuntud on motshi-kate antropomorfne keraamika, milles avalduvaid mütoloogilisi ja sotsiaalseid süzheesid võib pidada kogu Peruu tsivilisatsiooniloo jooksul selle kunstiala tipuks. Põhiallikana motshikate ühiskonna, ajaloo ja religiooni tundmaõppimiseks tuleb eel- kõige kõne alla arheoloogiline leiumaterjal. Seda on kasutanud ka käesoleva artikli autor. Lisaks Peruu muuseumide kollektsioonide uurimisele ja autori enda fotoma- terjalile on alljärgnevas rohkesti kasutatud Berezkini teose illustratsioone (Berezkin 1983). www.folklore.ee/tagused/nr6/kulmar1.htm Pages in printed version 39-48. 1/5