21 Maailmakirjanduse mõõtmisest meil ja mujal 1 Liina Lukas Teesid: Artikkel käsitleb maailmakirjanduse mõiste mahu ja sisu muutumist alates selle esilekerkimisest 19. sajandi algupoolel kuni tänapäeva käsitlusviisideni ja dilemmadeni, mille ees seisab võrdlev kirjan- dusteadus – distsipliin, mis peab maailmakirjandust oma uurimisobjektiks. Juttu tuleb ka väikese kirjanduse spetsiifilisest suhestumisest maailmakirjandusega ning maailmakirjanduse uurimisest ja õpetamisest Tartu ülikoolis alates selle rajamisest 1632 kuni eriala institutsionaliseerumiseni taasiseseis- vunud Eestis – maailmakirjanduse õppetoolina. Märksõnad: maailmakirjandus, võrdlev kirjandusteadus, tõlkekirjandus, eesti kirjandus, kirjandusõpetus, Tartu ülikool „Maailmakirjanduse uurimiseks (ja võrdleva kirjandusteaduse õppetoolide olemasoluks) lihtsalt ei leidu ühtegi muud õigustust peale selle, et olla okas hinges, pidev intellektuaalne väljakutse rahvuskirjanduste uurimisele – eriti kohaliku kirjanduse uurimisele“ (Moretti 2003 [2000]: 158). Eesti kirjandusharidusse kuulub juba algkoolist peale – tõlketekstidena – maailmakirjan- duse mõõde. Ka meie akadeemilises kirjandusteaduses on maailmakirjanduse mõiste juurdu- nud: meil on maailmakirjanduse õppetool, maailmakirjanduse ajalood, õpikud, antoloogiad ja tõlkesarjad. Sageli kipub meie „maailmakirjandus“ piirduma Lääne kirjanduskaanoniga – meie maailm võiks olla avaram. Eelmisel sajandil tunduski paljudele nii meil kui ka mujal selle 19. sajandi algusest pärit mõiste avarus liiga pretensioonikas. Viimasel kümnendil on „maailma- kirjandus“ uuesti päevakorras, tekitades ägedat poleemikat selle poolt ja vastu. Artiklis käsitlen maailmakirjanduse mõiste mahu ja sisu muutumist alates selle esileker- kimisest 19. sajandi algupoolel kuni tänapäeva käsitlusviisideni võrdlevas kirjandusteaduses – distsipliinis, mis peab maailmakirjandust oma uurimisobjektiks. Artikli teises pooles võtan vaatluse alla maailmakirjanduse uurimise Tartu ülikoolis kuni eriala institutsionaliseerumiseni taasiseseisvunud Eestis – maailmakirjanduse õppetoolina. Kuidas mõõta maailma(kirjandust)? Maailmakirjanduse mõiste kerkis esile Euroopa kultuuri esimese suure kirjandusliku üleilmastumise ajastu lõppfaasis: Johann Wolfgang von Goethe, kes oli oma ja saksa kultuuri 1 Artikkel põhineb osaliselt minu saksa keeles ilmunud artiklil „Aneignung der Weltliteratur in Tartu“, mis on ilmunud ajakirjas Interlitteraria (Lukas 2015b). Artikli valmimist on toetanud HTMi uurimisprojekt „Eesti kirjandus võrdleva kirjandusuurimise paradigmas“ (IUT20-1). DOI: 10.7592/METHIS.V14I17/18.13208