244 EVIDENTSIAALID: KAS USKUDA VÕI MITTE? TEABE VORMI MÕJU EESTI KOOLIEELIKUTE KÄITUMISELE ANNE TAMM, REILI ARGUS, KADRI SUURMÄE Ülevaade. Artikli eesmärk on selgitada kommunikatsioonis kasutatavate gram- matikavahendite mõju laste käitumisele. Artiklis antakse esmane ülevaade psüh- holingvistilise katse abil saadud andmetest evidentsiaalsele teabele reageerimise kohta. Katses uurisime, kas grammatika mõjutab nelja-kuueaastaste lasteaialaste käitumist uute esemete ja omaduste avastamisel, kuidas grammatilised keeleva- hendid mõjutavad teabe kategoriseerimist, ja mõõtsime seda järgneva tegevuse kaudu. Katse käigus anti lastele ühe uue eseme eksemplari omaduste kohta kahel kujul informatsiooni: algtingimuse puhul indikatiivis lihtlausega (42 kat- set) ja evidentsiaalitingimuse puhul kaudse kõneviisi markerit (-vat) kasutades (43 katset). 85 lapsega tehtud katse tulemustest võib järeldada, et evidentsiaalide kasutamine laste üldistusprotsesse ei pärssinud ehk teisisõnu: vahendatud teave ei tekitanud lastes tunnet, et see informatsioon on oluliselt vähem üldistamist väärt. Nelja-aastaste lastega tehtud katsete tulemustest võib järeldada, et lapsele suunatud keeles kasutatud evidentsiaalid tekitavad lastes uute esemete omaduste või uue grammatika tähenduse vastu huvi. Arvame, et uue grammatika kasuta- mine tekitab lastes soovi teada saada, mis mõju sellel on. Kuueaastaste puhul evidentsiaalidega tehtud katsete tulemused suurenenud huvi enam ei näidanud ja olid sarnased algtingimuse tulemustega. Võtmesõnad: evidentsiaalsus, õppimine, lastekeel, hoidjakeel, eksperimentaalsed meetodid 1. Sissejuhatuseks Artikli eesmärk on vaadelda, kas grammatiline info mõjutab eesti nelja- ja kuueaastastel lastel ümbritseva tajumist ja õppimist, täpsemalt seda, kas grammatilised vahendid, nagu indikatiiv ja evidentsiaalsus (kaudne kõneviis), võivad mõjutada õppimisprotsessi ja kategoriseerimist erinevalt ning kas nende tajumine on nelja- ja kuueaastastel erisugune. Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013), 244–262 doi:10.3176/esa59.13