https://doi.org/10.7592/MT2017.67.jarv Teesid: Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjututekstidest on kümnendik talletatud Virumaalt. Artiklis käsitletakse Virumaal kõige enam levinud muinasjututüüpe: imemuinasjuttudest ATU 300, 301, 313, 327A, 403C, 409, 480, 650B, looma- muinasjuttudest ATU 117, 169*, 243. Virumaale omasteks võib pidada ka mujal Eestis proportsionaalselt vähem tuntud muinasjutte (ATU 312D, 326, 650B). Põhjalikumalt käsitletakse isikunimesid sisaldavaid muinasjutte, mis on muinas- juttude seas üsna erandlikud, ning neid muinasjutte, kus lood on seostatud konkreetse paigaga Virumaal. Märksõnad: kohajutt, muinasjutt, muistend, Virumaa Muinasjutt räägiks justkui väljamõeldud sündmustest ning seda on jutustatud ennekõike meelelahutuseks. Ometi on muinasjutt seotud reaalse eluga, kõneleb argise elu probleemidest ja katsumustest. Erinevalt kohajuttudest, mis seovad jutu tavaliselt konkreetsete objektidega reaalsel maastikul, on muinasjutud üldistavamad, paigutudes ebamäärasesse aega ja ruumi, millel on siiski ära- tuntavaid kokkupuutekohti reaalse eluga. Kõige levinumad muinasjutuliigid on imemuinasjutt (peategelane inimene, kangelasega toimuvad imepärased sündmused) ja loomamuinasjutt (tegelaseks loomad, kelle iseloomujoontes ja käitumises võib leida paralleele inimestega). Oluline erinevus ime- ja loomamuinasjuttude jutustamisel on selles, et imemui- nasjutte on varem rääkinud täiskasvanud ning neid on räägitud täiskasvanutele (vrd Holbek 1987; Järv 2005b). Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjututekste koondavas muinasjuttude and- mebaasis olevatest juttudest on laias laastus nii ime- kui loomamuinasjuttudest kümnendik talletatud Virumaalt. Eesti imemuinasjuttude levikukaardi koosta- misel selgus, et Virumaa lääne- ja idaserva kihelkonnad kuuluvad selles osas kõige arvukamate piirkondade hulka Eestis, iseäranis tõusevad esile Kadrina ja Haljala kihelkond (vt Järv 2005a: 28–29; EMj I:1 2009: 20–21). Virumaa muinasjutud: tõe ja reaalsuse piirimail 1 Risto Järv http://www.folklore.ee/tagused/nr67/jarv.pdf