https://doi.org/10.7592/MT2020.78.rein Loomad Rootsi-aegse Tartu ülikooli meditsiinitöödes Kaarina Rein Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskuse teadur kaarina.rein@ut.ee Teesid: Artikkel analüüsib loomade esinemist Rootsi-aegse Tartu ülikooli me- ditsiinitöödes. Vaatluse all on kolm Academia Gustaviana ning üks Academia Gustavo-Carolina aegne arstiteaduslik töö. Varauusaegse zooloogia arusaamade kohaselt oli inimesel täielik õigus kasutada loomi oma vajadusteks, sest looma peeti inimesest madalamaks olevuseks. Rootsi-aegse Tartu ülikooli arstiteadus- likes töödes mainitakse veterinaarmeditsiini, loomade kasutamist ravimite toor- ainena ja vihjatakse loomade lahkamisele teaduse huvides. 17. sajandi esimesel poolel koostatud meditsiinitööd toetuvad suuresti antiikautoritele ja Piiblile, kuid sajandi lõpus kirjutatud töö edastab tolleaegseid empiirilisi teadmisi. Loo- madest räägitakse kõigis mainitud tekstides ka metafoorselt, võrdlemaks nende käitumist inimese omaga. Nii oli loomadel kindlasti teatav mõju arstiteaduse arengule Rootsi-aegses Tartu ülikoolis ning samuti sellele, kuidas tollal medit- siinist räägiti ja kirjutati. Märksõnad: disputatsioonid, oratsioonid ja dissertatsioonid; loodusteadused varauusajal; teadus Rootsi-aegses Tartu ülikoolis; varauusaegne meditsiin 1. Sissejuhatus Tartu ülikool rajati 1632. aastal Rootsi kuningriigi teise ülikoolina. Paljud tänapäeval tavalised teadussuunad alles hakkasid sel ajajärgul arenema. Nii on 17. sajandi Tartu ülikoolist teada vaid mõned meditsiinitööd ja üksainus botaanikaalane disputatsioon, kuid selliseid töid, mida võiks nimetada zoo- loogiaalasteks, ei olegi sealt meieni jõudnud. Loodusteaduslikke töid koostati varauusaegses ülikoolis peamiselt flosoofateaduskonnas, kuid mis puudutab loomi, siis need on nii mõnigi kord leidnud käsitlemist ja mainimist Rootsi- aegse Tartu ülikooli meditsiinialastes kirjutistes ja kõnedes. Tartu ülikooli esimene põhikiri sätestas, et tulevased arstid peavad looduslugu (philosophia naturalis’t) õppima Johannes Magiruse õpiku “Physiologiae Peripateticae libri sex” (Peripateetilise füsioloogia kuus raamatut, esmatrükk 1597) järgi (Constitutiones 1997: 56–57). Selle teose V raamatus on 14. peatükk pühen- datud loomade liikidele ja nende jaotusele vastavalt Aristotelese flosoofale, ja seda koos Johannes Magiruse kommentaaridega (Magirus 1601: 540–560). http://www.folklore.ee/tagused/nr78/rein.pdf