648 LIITNIMISÕNADE OMANDAMINE EESTI, SOOME JA SAAMI KEELES: ÜHIST JA ERINEVAT REILI ARGUS, JOHANNA JOHANSEN IJÄS, KLAUS LAALO 1. Sissejuhatus L iitsõnade omandamine on lingvistika huviorbiiti tõusnud alles hiljaaegu ja kuigi indoeuroopa keelte andmestikul põhinevaid uuringuid võib liit- sõnade omandamise kohta leida (Dressler jt 2010; Daba!inskiene 2010; Nicoladis 2006), on see soome-ugri keelte puhul veel peaaegu läbiuurimata valdkond. Leidub üksikuid katseid võrrelda küll mõnede mittesugulaskeelte andmeid (vt eesti ja vene keele kohta Argus, Kazakovskaya 2013), kuid sugu- laskeeltes siiani liitsõnade omandamist võrreldud ei ole. Liitsõnamoodustuse areng on protsess, mis võib olla ühelt poolt olemus- likult justkui sõnavara, teisalt aga rohkem sõnamoodustuse omandamine. Näiteks keeltes, kus liitsõnamoodustus on produktiivne, on täheldatud, et lapsed omandavad selle nagu morfoloogilise protsessi, st teevad järjestusvigu, kasutavad liitsõnamoodustust produktiivselt ning loovalt, kuid keeltes, kus liitsõnamoodustus nii produktiivne ei ole, sarnaneb selle omandamine pigem sõnavara omandamisega (vt nt Argus, Kazakovskaya 2013). Võib oletada, et sugulaskeeltes, kus liitsõnamoodustus on olemuselt sar- nane, toimub selle omandaminegi sarnaselt. Samas, kuigi siinse artikli kesk- mes olevate eesti, soome ja saami keele puhul on tegemist sugulaskeeltega ja sama areaali keeltega, on kolme keele liitsõnamoodustuses siiski väike- si erinevusi. Just need erinevused võimaldavad vaadelda sama allsüsteemi omandamise eripära. Nii on kolme vaadeldava keele puhul liitsõnamoodus- tuse peamised erinevused seotud sagedasimate moodustusmallidega, näiteks on soome ja saami keeles ainsuse nimetavalise esiosaga liitnimisõnad, mis on grammatiliselt motiveerimata ehk mille osiste vahel ei ole süntaktilist seost (vt Kerge 1990; Kasik 2013: 212), sagedasemad kui eesti keeles, kus üldkeeles on levinumad ainsuse genitiivis esiosaga liitnimisõnad. Samuti on kolme keele vahel erinevused liitsõna täiendosaga toimuvate häälikuliste muutuste ulatu- ses: saami keeles toimub sõnade liitmisel täiend- ehk esiosaga selgelt enam häälikulisi mugandusi kui eesti ja soome keeles. Eesti liitnimisõnade omandamist seni kuigi põhjalikult uuritud ei ole. Eesti ja vene liitsõnade omandamise võrdluse on esitanud Reili Argus ja Vic- !"#$% ’%(%)"*+)%,% -./012 3$34 5$$!+63%7""89+!9+: %#:349! +;:!+$$<5$+: )6- nearengu häirega laste keeles on käsitlenud Marika Padrik (2010). Soome liitnimisõnade omandamisest on senini uuritud peamiselt juhumoodustisi, sedagi põgusalt (Karjalainen 1992: 121; Lieko 1998: 558–559; Oksa 2003: 47–48; Silvennoinen 2014). Saami keele liitnimisõnade omandamine on siiani täiesti läbiuurimata valdkond. Samuti on üsna uurimata ja täielikult kirjel- damata saami keele liitsõnade süsteem üldiselt. Nii ei ole muuhulgas ka liit- sõna täiendosa kontraheerumise ning liitsõnaosiste semantiliste suhete kohta