106 Sámi árbevirolaš matematihka diehtu ja máhttu – Akšuvdnadutkamis sámeskuvllas YLVA JANNOK NUTTI 1 Álggahus Servodagas lea dávjá deattuhuvvon ahte ohppiid diehtu, máhttu, sin árgabeaivi ja kultuvra galget leat skuvlla oahpahusa vuođđun. Dattege ovdamearkan matematihka oahpahus lea stivrejuvvon našuvnnalaš oahpponeavvuiguin (Johansson 2003; 2006). Ruoelaš árvvoštallan lea vuosehan ahte dat lea doallevaš maid sámeskuvllas (Skolverket 2002). Ruoas gávdnojit vihtta sámeskuvlla. Goitge sámeskuvlastivrra plána (SAMS 2009) cuige ahte sámegiella ja sámi kultuvra galget leat oahpahusa vuođđun. Sámeskuvlla oahpahus galggalii álggahuvvot sámi kultuvrra máhtuin ja dieđuin ja dát čuoččuhus galgá maid guoskat matematihka oahpahussii. Muhto jus matematihka oahpahus lea stivrejuvvon našuvnnalaš oahpponeavvuiguin, ovdamearka dihte ruoelačča oahpponeavvuiguin, de sáhtálii jearrat: Lea go ohppiid diehtu, árgabeaivi ja sámi kultuvrra máhttu vuođđun sámeskuvlla matematihka oahpahusas? Oahpaheaddjit leat vástidan ovdalaš árvvoštallamis (Skolverket 2002) ahte sámeskuvlla matematihka oahpahusa sáhtálii vuođđudit sámi kultuvrii. Oahpaheaddjit muitalit ahte sii háliidit geavahit duoji ja boazodoalu dieđuid matematihka oahpahusas, muhto go sis ii leat diehtu dan birra, de dárbbašuvvo lasseskuvlejupmi. Danin lea dehálaš ovdánahttit ja lasihit dieđu, mii vuolgá sámi kultuvrras ja maid sáhttá atnit matematihka oahpahusas. Vuosttaš dutkamušas, maid čállen dán fáttás (Jannok Nutti 2003), álgen iskat, makkár matematihkalaš bealit leat sámi árbevirolaš dieđuin. Dutkamušas čájehan ahte sámi árbevierus gávdno matematihkalaš jurddašanvuohki. Mail lean čállán lisensiáhtabarggu (Jannok Nutti 2007), mas guorahalan, mo gorutmihtut geavahuvvojit ja got čorragiid ja eallobihtáid sturrodagat 1 Gielalaš veahkkin lei Nila Jannok, ja korrektuvralohkki lei Miliana Baer.