771 KEEL JA KIRJANDUS 10/2017 KIRJANDUSMUUSEUMI JA HUMANITAARTEADUSTE ÜMBER TOIMUNUD AVALIK DISKUSSIOON AASTATEL 1967–1968 AVE GORŠIČ T ähtpäevad meelitavad tagasivaateid tegema. 1 24. septembril 1927. aastal asutatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv tähistab 2017. aasta septembris oma 90. sünnipäeva. 2018. aastal möödub aga 130 aastat Jakob Hurda ajaloolisest rahvaluulekogumise üleskutsest. Hurda kogu oli aluseks nii Eesti Rahva Muuseumi (ERM) asutamisele 1909. aastal kui ka Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) ellukutsumisele keskse folklooriarhiivi ja ERM-i autonoomse osakonnana. Need asutused olid omavahel seotud kuni mitmekordsete reorganiseerimisteni. 1940. aastal moodustati seni ERM-i alluvuses tegutsenud Arhiivraamatukogust, Eesti Bibliograafia Asutisest, Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist (EKLA) Eesti NSV Riiklik Kirjandusmuuseum (edaspidi kirjandusmuuseum), mis hakkas hiljem alluma Eesti NSV Teaduste Akadeemiale (TA). Aastatel 1942–1944 likvi- deerisid Saksa võimud kirjandusmuuseumi iseseisva asutusena ning kogud liideti Tartu ülikooliga: ERA ja bibliograafia osakond filosoofia osakonnaga, EKLA ja arhiivraamatukogu ülikooli raamatukoguga. Uue Nõukogude okupat- siooniga taastati 1942. aasta olukord ning rahvaluule osakonnale (arhiivile) jäi peamiselt korraldav, teenindav ja publitseeriv funktsioon, millega püüti eelnevat traditsiooni jätkates siduda ka uurimistööd. 1946. aastal moodustati Tartus samuti Eesti NSV Teaduste Akadeemia alluvuses Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) ning selle sees eraldi rahvaluule sektor, mis tegeles peamiselt teadustööga. 1947. aastal viidi KKI Tallinnasse, mistõttu raskenes nii sealsete teadurite ligipääs arhiivimaterjalidele kui ka folkloristide omavaheline koostöö. Kirjandusmuuseumil ei olnud Teaduste Akadeemia süsteemis instituudi staatust, mis võimaldanuks kõrgemat palga- taset ja loomuldasa uurimistöö tegemise õigust. Selle tõttu liiguti ka muu- seumi rahvaluule osakonnast mitmel juhul KKI rahvaluule sektorisse. Folk- loristlik arhiivi- ja teadustöö nende muutuste tõttu muidugi ei lõppenud. 1960. aastate teisel poolel oli ühiskonnas nn sulaaeg, kuid võimud püüd- sid taaskehtestada vahepeal mahenenud kontrolli. Oma mõju NSVL-i sise- poliitikale avaldasid sisepinged sotsialismimaades (Ungaris, Tšehhoslovak- kias). Kiiresti arenes NSVL-is suhtlus välismaailmaga ning Eestisse tõi sel- les osas muutusi Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose visiit 1965. aastal. Kirjandus ja ajakirjandus olid allutatud ideoloogilisele kontrollile (Eestis oli selle eest vastutav Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus ehk Glavlit). Tegelikkuses ei õnnestunud kul- tuurielu hoida rangelt kommunistliku ideoloogia raamides. Teatris, kunstis 1 Käesolev artikkel on välja kasvanud Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminaril 6. XI 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis peetud kõnest, mille tekst ilmus samal aastal ajakirjas Mäetagused (Goršič 2015).